Hans Toover

4.03.2017

Esimesed viinapuud istutasin aastal 2008. Varem muruna hoitud ala asub tasasel pinnal mille pinnakiht sisaldab palju savi, sügavamal pinnases, teadaolevalt kuni 4 meetrini on liiv. Põhjavesi jääb 6-8 meetri sügavusele. Suvel võivad soojad temperatuurid tõusta kuni +32 oC, talvel miinused -35 oC-ni. Viinamarjade kasvatamiseks on minu arvates siin piisavalt soe. Talvel tuleb viinapuid kaitsta, selleks katan maha painutatud võrsed ja tüve puulehtede ja pakasekangaga. Näriliste tõrjeks jätan ridade sisse paraja vahedega nn. pudeliaknad kust on hea aegajalt jälgida kas preparaat alles või otsas.  

Hiliskevadel 2009 valmis spetsiaalse konstruktsiooniga kilekattega kasvuhoone, 3,7m lai, 13m pikk, paigutatud ida-lääne suunal. Lauaviinamarjade kasvatamiseks on katmikala parim. Ruumi on seal 22 taimele, sortideks  ‘Kuzminski Sinii’, ‘Olga’, ‘Zilga’, ‘Somerset Seedless’, ‘Iza Zalivska’, ‘Kosmonavt’, ‘Guna’ mis on üle poogitud ‘Vamuskaga’, sest kandis vilja kuid marjad läksid katki, jt. sordid.   

Plastikust kattega kasvuhoones kasvavad ‘Supaga’, ‘Canadice’, ‘Swenson Red’, ‘Edelweiss’, ‘Kosmonavt’, ‘New York Muscat’, ‘Arkadija’, ‘Aljošenkin’, ‘Vamuska’, jt. Avamaal kasvab ‘Alfa’.  Uude, 5x15m kasvumajja istutasin ‘Arkadia’ ja teised sordid. Siin oludes ei taha kasvada ‘Varduva’ mis ei ela ega sure, ‘Hasanski’ ehk ‘Baltica’ millelt marju ei saa ning ‘Läti varajase’ olen juba üle pookinud ‘Zilgaga’.  Veinitegemist alustasin 60-ndatel kahekesi koos isaga, tol ajal kombeks olnud viljadest: aiamarjad, ploomid, õunad jne. Valge viinamarjasort ‘Citronnii Magaracha’ sobib veiniks hästi. 

Noortele soovitan: alustamisel võtta ette kõik aspektid ja võimalused mis teemat puudutavad, loe raamatuid, vaata läbi youtube’i videod, hoia silm peal uudistel, ole põhjalik. Tee märkmeid ja pea arvestusi. Arvuta igal aastal välja aktiivsete temperatuuride summa, selleks peab olema termomeeter nii õues, kui kasvuhoones. 

Istanduse järjepidevaks uuendamiseks või laiendamiseks võta pistoksi. Olen pistokste juurutamisega tegelenud pikalt. Juurte saamine sõltub pistokste kvaliteedist. Kui juured ilmuvad 50%-le on okste kvaliteet või juurutamise tehnika kehva, 80% väljatulek on hea. Saan pistokste juurutamisel abistada, mul on tehtud spetsiaalne soojendamise kapp kus varajaste sortide oksad juurduvad 12-13 päevaga, hilisemad 23-24 päevaga. Selleks tööks on vaja kogemusi. 

Mida veel soovitan on see, et juurtega pistoksad on kasulik istutada suuremasse, kahe liitrisesse istutusnõusse, siis ei sega juurte kiiret arengut koti või topsi piirid ja sügiseks kasvab tugev taim. Talveks tuleb noor taim tõsta külma eest keldrisse. Sobivate ilmade saabumisel võib taimepotid tõsta avamaale, välistesse temperatuuridesse.

Kasvuhoonete, juurte ajatamise või sortide teemal aitan kindlasti. 

Hans Toover  526 6544

 

Roman Šarin

Roman Šarin

3.03.2017

Kasvukoha valimisel otsustasin Võrumaa künkliku maastiku nõlvade kasuks. Valiku põhjuseid oli mitu: põllumaa on siin mitte ainult väheviljakas ja happeline, vaid ka kiiresti kuivav, küll ka põuakartlik ning Otepää kõrgustik koos võimsate metsamassiividega kaitseb põhjatuulte ja liigsete sademete eest. Koha kõrgus, 120m üle merepinna, toob talvel kaasa karmimad kontinentaalsed miinuskraadid, suvel see-eest kõrgemad temperatuurid ja tuulevaikuse.  Piirdumine suure metsa-alaga lisab veel ühe mõjutava detaili: kutsub põllule erinevaid uudishimulikke ulukeid ja väikeloomi. 

Kasvatuse eesmärgiks on luua piirkonnale sobiv veiniviinamarjasortide kollektsioon.

Seoses sellega, et kasvukoha maa on kiiresti ja sügavalt külmuv ning lumi tihti istandusse õigeks ajaks ei jõua, pidin loobuma täielikult vinifera sortidest. Rõhk on tänaseks pandud amurensise, riparia, labruska hübriidsortidele mis tunnevad ennast selle koha peal suurepäraselt. Istandusest ei puudu ka taimede talvekate: kasutan katsetuseks igasuguseid turba variante, talveloori, kuuseoksi, et teha selgeks milline neist töötab paremini ning tehnoloogiliselt sobib suurema istanduse rajamiseks. Hetkel on istanduses ligi 60 erinevat viinapuu sorti, kokku 750 taimega, järgmine eesmärk on laieneda 1500 taimeni. 

Kuna sorte on katses olnud väga palju, julgen mitte-soovitada mõnda mis Lõuna-Eesti avamaa karmilt külma talve ei talu: ‘Acolon’, ‘Bacchus’, ‘Cabernet Cortis’, ‘Faberrebe’, ‘Muscat Bleu’, ‘Ortega’. Need või sarnased sordid võivad, aga mere ääres neutraalsetel muldadel suurepäraseid tulemusi anda! Eriti kriitilise pilguga tuleb vaadata sortidele, mis on puhtad viniferad, külmakindlusega -25oC ja alla selle. Ka väga külmakindlad hübriidid võivad näidata negatiivsed tulemusi, näiteks jõuliselt tugeva kasvuga, kaasaegne, haigus- ja külmakindel hübriidsort ‘Marquette’ ei pruugi Eesti avamaa oludes ühtlaselt valmis saada. Põhjuseks on see, et meie tingimustes keskvalmiv sort, valmib meie juures täielikult mitte varem kui 5-10 oktoobriks, sellel ajal on Lõuna-Eestis tavaliselt esimesed miinus kraadid korraks käinud, päikest napib ja ‘Marquette-i’ poolrohelised marjad lähevad mädanema. Veinimarja kasvatamisel tuleb eelistada varajasemad sorte mis valmivad 20-25 septembriks, näiteks ‘Rondo’, suhkrusisalduse näitaja brix on selleks ajaks tõusnud 20-ni ja üle. Kuna lauaviinamarja sortidel brix’i näit ei ole oluline, pigem happed, sobivad väga varajased sordid mis saavad valmis septembri keskpaigas, näiteks ‘Zilga’ ning sellel ajal suudab taim liigsed happed marjadest välja viia. Marjade valmimise ajaks peab kasvataja arvestama sellega, et marju tuleb kaitsta lindude ja muude loomade eest. Marjade küpsemise lõpus suudavad linnud, kährikud, rebased, ühe päevaga saagi peaaegu täielikult hävitada. 

Hoides taimestiku tiheduse kontrolli all, kultiveerides reavahed või rohukamarat niites, võib viinamarja taim meie oludes aastaid kasvada ilma ebajahukaste tekitajata. Juhul kui esimesed haigusetunnused on juba näha, on midagi ette võtta tihti hilja, sest silmaga nähtavad haigustunnused on haiguse tagajärg. Seega ilma haigusi ennetava tõrjeteta enamik sorte probleemivabalt kasvatada ei saa, õnneks  piisab meie tingimustes tavaliselt ühest süsteemse fungitsiidiga, näiteks Ridomil Goldiga pritsimisest. Seda tuleb kasutada sõltuvalt ilmast enne või peale õitsemist väiksema kulunormiga 25-50g/10l vee kohta. Ridomil Gold teeb taime rakkude kesta tugevamaks ja haigustekitaja ei pääse sellest läbi, vahend laguneb taimel täielikult 2-3 nädala jooksul. Paagisegusse sobivad juurde kompleks leheväetised või sellised orgaanilised kasvustimulaatorid mis on madalama lämmastikusisaldusega. Igasugune toitainete lisamine teeb haigustõrje efekti tõhusamaks.

Talu saagile maksimaalse lisandväärtuse andmiseks on plaanis rajada veiniköök, rahulik ja tasakaalukas areng on meile tähtis. Olen alati avatud koostööks, kogemuste jagamine on oluline, seepärast helista julgelt!