Jaanus Lajal

Liidu juhatuse esimees
Veinimaailm | Ühendus Eesti Veiniakadeemia
Tartu

Vein kui elustiil

Pika kogemusega veinikoolitajana ootan eesti veinilt mitmekülgsust ja head kvaliteeti. Puuviljad, marjad ja viinamarjad on tänuväärne materjal katsetusteks maitsete teemal. Loodan tulevikus näha palju väikeseid veinimaju, puuviljaistandusi, talukööke ja restorane kes pakuvad meie parimaid tooteid.

Kindlasti on see tõsine väljakutse, leida üles just need õiged sordid mis meie kliimas hakkama saavad ja annavad parima saagi. Ja veel keerulisem on välja töötada need tehnoloogilised tööetapid mis kujundavad tootmises eeskujuliku veini. Soovin kannatlikkust ja tarka mõtlemist kõigile! Huvitavate kohtumisteni!

Raimu Aas

Haava Veinikoda
Saunja, Läänemaa
Liigi- ja sordirohke kollektsioonistandus Haapsalu lahe servas sisaldab õuna- ja pirnipuid, ploome, kirsse, mureleid, viinamarju, eksootilisi puuvilju ning kauneid dekoratiivtaimi. Omapärane pinnas koos mere mõjutatud mikrokliimaga on siin eriline. Viljapuusortide kliimataluvuse ja saagikuse määramine on olnud istanduse üks eesmärkidest. Külastus või istikute ostmine tuleb eelnevalt kokku leppida.

Liia Kaska

Pruuli-Kaska Viinamarjatalu
Liiva, Võrumaa
Kakskümmend aastat kogemusi viinamarjasortide valimise, paljundamise ja kasvatamisega on tänaseks jõudnud hinnatud saavutuseni: uus viinamarjasort ‘Liiso’ koos uute kaaslastega on edukas täiendus igas suuremas viinapuuistanduses üle Eesti. Sordid millele saab olla kindel, nii kiletunnelis kui väliistanduses, on viinamarjatalu eesmärk. Talu viinamarjaveinid valmistatakse ilma abistavate lisanditeta ja on tuntud hea maitse poolest. Põhitegevus: veini- ja lauaviinamarjade kasvatamine ning istikute müük.

Tea Lajal

Vaigla Talu | Ühendus Eesti Veiniakadeemia
Vilina, Jõgevamaa
Lektori, veinikirjaniku ja -hindajana saadud kogemus maailma veininduses sai tänuväärse praktilise täienduse 2013. aastal Vaigla tallu viinamarjaistandust rajama asudes. Esimesed sordid valisime veinivalmistamise eesmärgil, hiljem lisandusid lauaviinamarjade sordid. Katse-eesmärgil on siin sorte Šveitsist, Kanadast, Moldovast, Venemaalt, USA Cornelli ülikooli aretustest, Saksamaalt, Austriast, Ungarist. Eesmärk on liikide ristandina sündinud sortide hulgast välja valida need mis sobivad veinide valmistamiseks. Esimene saak 2015: ‘Rondo’, ‘Solaris’, ‘Alfa’, ‘Leon Millot’.

Jaak Eensalu

Annemäe Talu
Otepää, Valgamaa

Harri Poom

Saare-Tõrvaaugu Aiand
Lüüste, Pärnumaa

Kadri Karp

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
EMÜ
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse osakonna juhatajana on mu töö mitmekülgne, puutudes kokku õppe- ja teadustööga mitmete aianduskultuuride teemal. Teadustegevus marjade, nagu maasikas, kultuurmustikas, mustsõstar, jne. ja puuviljade kasvatamiseks on Eestis toimunud pikka aega; uued kultuurid, sealhulgas viinamari, on lisandunud viimase kümnendi jooksul. Tahan öelda, et teadusuuringuid vajavat tööd ja eesmärke on Eestis aianduse teemal palju. Rõhu katsejaama viinamarjaistandus sai rajatud 2007. aastal mille kolm tähtsamat sorti on hetkel 'Zilga', 'Hasanski Sladki' ehk 'Baltica' ja 'Rondo'; väiksemas koguses on uurimisaluseid sorte Mahekeskuses ning paljude katsesortide uurimiseks teeme koostööd ettevõtjatega.

Reet Kurg

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut
Tartu
Toidu, sealhulgas veini koostis ja kvaliteet on mõõdetav ja kujundatav läbi mitmete protsesside. Toorme omadused koostöös tootmistehnoloogiliste nüanssidega, näiteks spetsiaalse veinipärmi või hapete töötlemise viisi valik jne, kajastuvad tootes. Minu igapäevatööks on geenitehnoloogia alane teadustöö ja üliõpilaste juhendamine Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis. Hobi korras tegelen viinamarjakasvatusega Alatskivi kandis Põhja-Tartumaal. Eesmärgiks on leida viinapuu sordid, mis kasvavad meie kliimas ja valmivad Eesti lühikese suve jooksul avamaal. Esimesed kogemused on juba saadud ning veennud teema edasiarendamiseks pöörama tähelepanu nii sordivalikule, kui protsessidele saagi töötlemise ajal.

Elmar Zimmer

Seedri Puukool
Polli, Viljandimaa

Uko Bleive

EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus
Polli, Viljandimaa

Eva Pihelgas

Klaisi Viinamarjatalu
Taudsa, Võrumaa
Viinamarjatalu kõrval koosneb minu igapäevatöö numbritega tegelemisest: tasuvusanalüüsid, kuluarvestus, eelarved ja töö inimestega ning viinamarjatalu majandamine linnasaginaga paralleelselt on huvitav väljakutse. Klaisi talu eesmärk on leida viinapuu sort mis kasvab avamaal, meie ilmastikuoludes kõige paremini ja loomulikult (loe looduslikult, ilma üleliigsete jõuvõteteta) ja mille saagist saab parimat Eesti veini. Esialgu oleme välja valinud sordid mille kohta võiks öelda klassika: ‘Zilga’, ‘Baltika’ ja ‘Rondo’, samas katsetame uute sortidega mille marjad peaksid valmima varem. Hetkel on istandus veel noor ja laienemisjärgus.

Ivar Aleksanderson

Klaisi Viinamarjatalu
Taudsa, Võrumaa
Linnatööks programmeerimine, maatööks viinamarjatalu – nii kulgeb praegu minu alustava veinimeistri roll Klaisi Viinamarjatalus. Talu majandamine on jagatud kahe vahel: Eva vastutab taimede valiku ja istanduse hooldamise eest, Ivar tegeleb marjade ja veiniteoga. Mõneaastased veinikatsetused ‘Zilga’ ja ‘Baltikaga’ on toonud hindajate tunnustava tagasiside ning huvi eksperimenteerida, näiteks sortide segamisega. Meie toimetusi saab jälgida veebist.

Raido Õis

Karula Mahlad OÜ
Väheru, Karula vald, Valgamaa
Töötan tegevjuhina perefirmas mis sai alguse viinamarjade kasvatamisest. Et istandus on veel noor ja saagikus väike, toodame paralleel-tegevusena 100%-lisi mahlasid. Viinamarjaistanduse Karula vallas rajasime kõigepealt 1500 ‘Rondo’ istikuga. Alustasime põhjalikult, näiteks paigaldasime korrektse pinnase niisutussüsteemi. Aja jooksul on lahendatud mitmeid probleeme, kaasaarvatud võitlus taimeoksi närivate või urgusid kaevavate väikeloomadega. Seni on kõige suuremaks vaenlaseks olnud hilised öökülmad, näiteks juunis 2016 näpistas jäine temperatuur ära kõik kasvud ning hilistelt võrsetelt enam korrektset saaki ei saanud. Esimesed kogemused on õpetanud, et tagasilööke tekib. Siit soovitus teistele alustajatele: viinamari nõuab tähelepanu ja ära hooli tagasilöökidest!

Pikemas perspektiivis soovime jõuda veinide valmistamiseni, täpselt milliste, see selgub aja jooksul.

Tambet Pedak

Riisiku Talu
Kungla küla, Valjala vald, Saaremaa
Saaremaa päikeserikkus ja pehmed talved on täpselt samasugused kui naabritel Gotlandi saarel. Kui Rootsi on ametlik veiniriik ja Gotlandi veinid riigi parimad, siis Saaremaa vein peaks olema Eesti parim. Riisiku Talu asub Kõiguste lahe läänekaldal. Eesmärgiks luua kuni seitsmesaja viinapuuga veiniviinamarja põld. Sordid on ‘Rondo’ ja ‘Solaris’. Istandus on valmimisjärgus.

//Esialgu luul aga hiljem võibolla kuul//

Ülo Seppa

Haaslava, Tartumaa
Viinapuid olen kasvatanud umbes kümme aastat, igapäevatööna tegelen tööstuste teeninduse valdkonnas. Väikeses istanduses on katsetuses üheksa erinevat viinamarjasorti. Seni on viinapuude kasvatus olnud pigem hobiteema mis on andnud võimaluse kätt proovida ka veinide valmistamise teemal. ‘Rondost’ valmistatud veinid on saanud parima tagasiside. 2017 aastal ootab istandust ees oluline laienemine.

Talu teine kaastegevus on mesindus. Emajõe väikeselt luhalt kogutud mesi on maitserikas, puhas ja tervislik.

Hans Toover

Saverna, Põlvamaa
Hans kuulub eesti viinamarja-veteranide väärikasse ringi. Viinapuud on tal nii avamaal, kui katmikalal. Ta jagab kogutud tarkusi parimal moel ning neid kogemusi tasub usaldada. End tutvustab nii: Esimesed viinapuud istutasin aastal 2008. Varem muruna hoitud ala asub tasasel pinnal mille pinnakiht sisaldab palju savi, sügavamal pinnases, teadaolevalt kuni 4 meetrini on liiv. Põhjavesi jääb 6-8 meetri sügavusele. Suvel võivad soojad temperatuurid tõusta kuni +32 o C, talvel miinused -35 o C- ni
Loe edasi teemalehelt Artiklid

Meelis Albert

Loona-Jaagu Talu
Sutu, Pihtla vald, Saaremaa
Viinamarjadega olen tegelenud juba 9 aastat, praegu on kandeeas umbes 100 viinapuud millest 50 annavad marju mis sobivad veini valmistamiseks. Noores istanduses on juurde tulemas 500 taime, need sordid on valitud veinide valmistamiseks. Avamaa viinamarjakasvatus sobib Saaremaa lõunarannikule väga hästi.

Lauri Järvlepp

Roiu Talu
Komsi, Valgamaa

Tiina Kuuler

Veinimõisnik OÜ
Valgejõe Veinivilla, Harjumaa
Eesti esimeses ametlikus marjaveinitalus Valgejõe Veinivillas teen veini kohalikest puuviljadest ja marjadest, müün seda nii horeca sektoris, kui oma talus, võtan vastu turismigruppe, õpetan veini tegema, kirjutan veini ja siidri tegemise kohta raamatuid ja artikleid, korraldan koduveinikonkurssi alates 2011.aastast. Talus kasvavad arooniad ja rohelised sõstrad, viinamarjaistandus on kõrgetele jõekallastele rajamise ootel.

Mati ja Maris Kivistik

Uue-Saaluse Veinitalu
Haanja vald, Võrumaa
Oleme hariduselt bioloogid. Maris tegutseb riigiametis keskkonnahariduse valdkonnas. Mati kureerib Võrumaa jahindust ning tegeleb jõevähi seire ja uuringutega. Meie marjakasvatuse hobi Uue-Saaluse külas Haanjamaal sai alguse 2000.aastal, kui rajasime 1,5 ha suuruse astelpaju istanduse. Oleme alates 2005.aastast registreeritud ka mahetaluna. Esimesed viinapuud istutasime 2011.aastal. Tänaseks kasvab istanduses üle 100 viinapuu, lisaks ka sõstrad ja õunapuud. Usume, et meil on Eestis merepinnast kõige kõrgemal asuv viinamarjaistandus, mis asub 222m kõrguse Servamäe lõunanõlval, järve ääres. Alustame 2017 a marja- ja puuviljaveini tootmisega Uue-Saaluse Veinitalus, millele lisandub edaspidi ka viinamarjavein.

Nele Jaago

Roogoja talu
Kose vald, Harjumaa
Roogoja talus omandatud praktilised kogemused viinapuude kasvatamise ja paljundamise alaselt tekitasid soovi ja huvi omandada põhjalikumaid teadmiseid ka veinitootmisest. Pariisis kogutud algteadmised veinitööstuse tegevustest avardasid maailmavaadet ja suunasid edasi Hispaaniasse, kus oli võimalus täiendada end veelgi rohkemate teadmistega nii viinapuude kui ka veinide kohta. Hetkeline hobitegevus viinapuude kasvatamisel loob aluse tulevikus valdkonnaga spetsiifilisemalt tegeleda ning panustada nii Eesti veinitootmise arengusse kui ka viinamarjakasvatuse laienemisse.